02.02.24 Jaak Madison: europarlament ei olnud minu esimene valik, riigikogu opositsioon veel vähem

Kui muidu on Jaak Madisoni sõnul Euroopa Parlament koht, kuhu pensionile läinud riigipead kuldse käepigistuse saatel vanaduspõlve veetma saadetakse, siis tema läks sinna tööd tegema. Küll aga tõdes ta viimasele viiele aastale otsa vaadates, et suuri sisulisi asju europarlamendis siiski saadiku tasandil tehtud ei saa. „Suurem töö käib fraktsioonides. Põhiline, mida seal teeme on omavahel suhtlemine ja kommunikatsioon, läbi käimine mingite kolleegidega on töö osa. Itaallastega, näiteks, jaurame 4 aastat juba sellest, kuidas vene küsimus on meie jaoks oluline, aga nende jaoks üldse mitte nii väga,“ räägib Madison saates „Fookuses: Euroopa majandus“. Ta tõdes, et Prantsusmaale ja Saksamaale on sõjalist panustamist lihtsam selgeks teha, sest neil on huvi ka oma kaitsetööstuse tõttu, mis omakorda turgutab majandust. Näiteks itaallastel puudub sõjatööstus ja seega ka otsene huvi panustada. „Kui Saksamaa saab oma kaitsetööstuse käima, siis on kahe aastaga tegemist Euroopa tugevaima riigiga. Tundub, et täna on isegi kantsler Scholz sellest aru saanud. Saksamaa abi Ukrainale on tõusnud 0,2% SKP-st – kui nii jätkub, on päris hästi,“ rääkis Madison. Uute liikmesriikide vastu võtmise osas optimismi pole Madison ennustab, et Ukraina läbirääkimised Euroopa Liiduga liitumiseks võivad kesta aastakümneid. „Seega ma ei ole nagu ülemäära optimistlik, et uusi liikmesriike tuleb järgmise 10 aasta jooksul, sest lõppkokkuvõttes me räägime ka majandushuvidest.” “Kõik 27 liikmesriiki peavad sellega nõus olema ja ma natuke kahtlen nähes Saksamaal täna juba farmerite proteste ja Prantsusmaal toimuvat või seda, mis toimus Brüsselis parlamendi ees. Pole kindel, et nende riikide teatud majandusharud või põllumajandussektorid oleksid väga rõõmsalt nõus, et nende valitsused annaksid heakskiidu uute liikmesriikide vastuvõtmiseks,” räägib Madison. Kui endine konservatiivsete vaadetega Poola valitsuspartei parteistas kogu riigiaparatuuri, siis praeguse Poola kursi kohta Madison väga palju kommentaare ei jaga. “Üldiselt ei ole meie asi väga kobiseda teistes riikides toimuvate siseasjade üle. Sama asi kehtib nii Ungari, aga Poola ja Ameerika Ühendriikide kohta. Neil on valimised. Neil on omad erakonnad, kes panevad koalitsiooni kokku ja mõned jäävad opostsiooni. Nii on,” tõdeb Madison. Poola osas on tema sõnul Eesti põhiline huvi, et riik jätkaks samal kursil investeeringutega kaitsetööstusesse. Hetkel on Poola oma 4,3% SKP-st Euroopas esimesel kohal. “Neil on väga head läbisaamised Ameerika Ühendriikidega hoolimata sellest, kes on olnud president, olgu selleks siis Donald Trump või Joe Biden.” Euroopa Parlament ei olnud Madisoni esimene valik, kuid Eesti rahvas hääletas teisiti Madison ütleb, et Euroopa parlament ei olnud tema esimene valik ning kui viimased riigikogu valimised oleksid läinud teisiti, oleks ta kodumaale jäänud. “Nelja aasta jooksul EKRE jaoks koalitsioon variant ei ole ega hakka olema, me teame seda.” Küll aga on kevadiste europarlamendi valimistega siinset poliitmaastikku plaanis raputada. “Eesti sisepoliitikast ma kuskile kadunud ei ole ning kui me 2027. aasta Riigikogu valimised võidame, siis tulen ma hea meelega Euroopa parlamendist valitsusesse,” kinnitas saadik. Saadet juhtis Sigrid Hiis. Fotol Jaak Madison. Allikas: erakogu.